Hobifilosoofi ehk minu nipid, kuidas ärevusega toime tulla

Tänane artikkel on tasuta, sest ma tahan aidata kõiki teemal, millega olen ise suure osa oma elust vaevelnud. Kuna mind üleriigilistesse heategevusprojektidesse miskipärast ei kaasata (ootan!), siis ega mul sellepärast ühiskonda panustamata jää. 

Kõigepealt üks ground-breaking lause, mis muutis mu arusaama ärevuse olemusest üsna kapitaalselt. 

Ärevus on lihtsalt konspiratsiooniteooriad sinu enda kohta, mis tulevikus juhtub. 

Sa kujutad ette kõige negatiivsemaid stsenaariumeid, et mingi asi juhtub, kui see pole tegelikult üldse juhtunudki. Lugesin statistikat, et 90% stsenaariume, mida mõtleme ärevuse emotsioonis välja, tegelikult ei realiseerugi.  Ärevus tundus enne selle lause kuulmist mulle nii suur ja hirmus. Praegu on ärevus minu maailmas üks ajutine ajureaktsioon.

Ärevus on sinu alateadvuse kaitsemehhanism, et sa ei saaks täpselt samamoodi haiget nagu kunagi said. Su aju tekitab ärevuse seetõttu, et ta kardab taas turvatunnet kaotada, sest haiget saamine on ebaturvaline.

Ma ei tea, kust kodust sina tuled, aga mina tulen kodust ja lapsepõlvest, mis oli… kaootiline. Minuga juhtus palju asju, mis tegid mulle väga haiget. Pole oluline välja tuua, mis need valukohad olid. On kogemusi, mida ma ei soovi enam kunagi saada ja kui ilmneb väiksemgi tõend, et see valu võib taas juhtuda, siis ma tahan end kaitsta ja kontrollida, et seda ei juhtuks. Mu aju hakkab ülihelikiirusel tööle, et analüüsida ja ette mõelda, et mingi negatiivne asi ei realiseeruks.

Usun, et tead, milline valu on minuga juhtunud ajal, mil olen kuulus. 

Minu kõige valusamad kogemused olid need, kui ma sain aru, et minuga sooviti koos olla sellepärast, mida minult kui BSHlt saab kuivõrd see, et õppida tundma mind, kes ma päriselt olen ja ehk mind sellepärast veel lausa armastadagi. Selle kogemuse pakkus mulle üks mees ja mõned naised. Tunnen, et mind kasutati ära. Mina armastasin neid inimesi päriselt ja soovisin kõike siirast, aga nemad mitte. Kuigi see tegi väga haiget, siis olen nendele inimestele andestanud ning tänaseks tunnen neile kaasa, siis mõistan ikka, et minu ärevus seisneb selles, kuidas ma ei taha mitte kunagi enam sama kogemust läbi teha, et avastan, kuidas mind tahetakse kuulsuse pärast, sest see oleks nii valus. 

Õnneks tean, kuidas end selliste inimeste eest tänaseks kaitsta. Ma lihtsalt hoian eraeluliselt privaatset joont ja olen kõikidele võimalikult kasutu, kui asi puudutab nende majandustegevust 🙂 Eos välistan kõik kuulsuseotsijad või rahateenijad. Aeg näitab, mis nende agenda oli ja seetõttu ma olen ülimalt aeglane kellegi enda lähedusse laskmisel. Või kui ilmneb, et siiski on inimesel – ja garanteeritult – mõni muu soov kui siiras sõprus ja armastus, siis ma eemaldun neist.

Kui sinagi mõtestad lahti, et ärevus on tegelikult ja lihtsalt sinu aju kaitsemehhanism ja hirm, et oht realiseerub, siis hakkab äkki kergem. Mul hakkas. Mu ärevus ei ole mina. 

Kui hakkasin aru saama, et mu ärevus ei ole mina, siis ma lahutasin ärevuse enda päris-olemusest ja reaalsusest. Ma hakkasin võtma ärevust kui justkui kõrvalseisvat kolmandat isikut, kes püüab minuga kõneleda ja oma hirme mulle projitseerida ning mõtlesin kohe, kui ärevus tuli:

1. Kas mu ärevus on praegu õigustatud? Kas see olukord päriselt võib minna nii halvasti? Kas mul on mingeid päris tõendeid, et ma peaksin hetkel muretsema? Kui tõenäoline on selle olukorra juhtumine? Mis siis saab, kui nii läheb? Ilmselgelt tulen tugevamana ja peenemana välja ja saan lapse ka veel jne… =)))

2. Hakkasin tegema psühholoogilist tehnikat nimega shadow work. Kui ma väidan midagi faktina – ja nii on ka juuras – ma hakkasin küsima “kas see kõik on ikka päriselt nii?” Oletame, et ma ei tea… Sa muretsed, et sa jääd tööst ilma ja kõik vihkavad sind tööl, sind koondatakse ja siis sa ei jõua pangalaenu maksta (ma loodan, et ma räägin meestega üldse praegu) ja lõpetad koos oma lastega tänaval. Illustreerisin just selle näitega, sest ärev aju mõtleb ju kõige hullema lumepalli-efekti välja.  

Igatahes – sa kardad, et sind koondatakse. Arvatavasti kardad seda eriti sel põhjusel, kui koondamine on sinuga või kellegagi sinu lähedastest varem juhtunud.

Kui kardad millegi juhtumist, siis tee kohe shadow worki. 

Ma kardan, et kõik vihkavad mind. Vihkavad või? Äkki sina vihkad hoopis neid? Ja mis siis on, kui nad sind vihkavad? Kahju, kui nendes inimestes nii palju viha on. Sa ei peagi oma kolleegidega üleliia sõbralikult läbi saama. Sa oled seal, et oma palgalipik kätte saada. 

Hakka mõtlema ka nii, et äkki nad hoopis armastavad sind. Ole natuke delusional. Kui sa hakkad ise uskuma, et nad tegelikult armastavad sind, aga ei oska seda välja näidata

Kui sa oled emotsionaalne inimene – ja tihtipeale, mulle tundub, et ärevad inimesed on, siis sul on ilmselt raske aru saada, et tegelikult on neil sinust võib-olla jumala suva. 

Järgmine hirm. Ma kardan, et mind koondatakse. 

Sa võid ju ka oma ülemuselt korra küsida, kas koondamise tõenäosus üldse eksisteerib. Samas, ma ei soovitaks – ära pane talle mõtteid pähe. Ma ei näitaks ebakindlust välja sellises olukorras. Uuringud näitavad ja seda väidab ka Robert Greene, et ebakindlust ei tuleks avalikult välja näidata. Inimestele meeldib ebakindlaid inimesi tegelikult veel rohkem kiusata. Ela oma ebakindlus välja nende inimestega, keda saad usaldada. Ma ei tea, kas su ülemus on üks neist. 

Koondamishirmu puhul, tean, aitaksid mind mu juurateadmised. Kui mind koondatakse, siis ma võtaks seda kui kingitust, et ma saan nüüd paar kuud puhata ja keegi maksab selle kinni. Seadus annab sulle kätte täpselt samad kaardid. Ma mõtleks nii, et kui mind koondatakse, siis ma saan alustada puhtalt lehelt, uues ettevõttes või teha midagi hoopis muud, millest olen alati unistanud.  Kui mind on vallandatud – ma olen paari nädala järel positiivne, et mul on rohkem aega teha teisi nüüd toredaid asju. Ma ei pea ka pangalaenu pärast muretsema. 

Eelmise näite puhul on hea näha, et ma suudan kõik negatiivsed kogemused pöörata positiivseks ja olla tänulik. Seda soovitan ka sulle. Iga halb on millegi jaoks hea. 

Oletame, et sul on hoopis hirm, et keegi lähisuhtes jätab sind maha või petab sind. 

Ma olen kusjuures ise ka üllatunud, et kuigi mind on petetud, siis seda ma ei karda. Üleüldse on mu suhtumine petmisesse nii teistsugune, et ma pole kunagi kartnud, et keegi mind petab. Ma ei taha kõlada ülbelt, aga nagu…. ma tean, et ma olen kõige ägedam  :)) Ja sina oled ka. Mitte kellelgi maailmas ei ole sinu välimust ja iseloomu sellises kombinatsioonis. Ükski naine maailmas ei ole sinu konkurent ei töö- ega suheteturul. Meil kõigil on see üks õige või vähemalt õige mingiks ajaks, lol.

Kui mees mind petaks (ja veel vahele ka jääks ehk eriti loll oleks), siis ma ei suudaks lolli mehega avalikult koos olla. 

Täpselt samamoodi: kui mehel on vaja petta, siis ta väärtuste süsteem on lappes ja tegemist on rumala inimesega juba seetõttu, et ta valis minu, kes ma pole ta elu armastus ja igavene nr 1 valik. Kui üldse sai tekkida keegi teine mistahes põhjusel, siis ju nad sobivad paremini. Kes olen mina, et seista kahe inimese kire vahel? 

Ma ei ole pikas suhtes olnud ja ma ei tea, mida see kaasa toob, aga ma tean seda, et kui ma oleks abielus, siis ma ei petaks. Ma ei suudaks endaga elada, et oli üks piir, mida ma ületasin. Abielu on püha. Suhete ja abielu mängimise ajal… suts teine lugu. Praegu sellest ei räägi. 

Küll aga… mõtesta petmine lahti nii, et kui see juhtub, siis ta pole lihtsalt sinu mees. 

Ja üleüldse – mida sa mehele nii palju mõtled? Mida sa pabistad tema pärast? Kas trenn on tehtud? Millal viimati mõnel koolitusel käisid? Kas auto ja kodu on puhtad? Kas sõbrannaga on tort söödud? Kas riided on sorteeritud ja uued tellitud? Kas sa oskad kõike, mida oled eales soovinud osata? Kas sa täidad äriliselt oma maksimaalset potentsiaali või panustad ühiskonda? 

Need on küsimused, millega võiksid tegeleda selle asemel, et tuhnida kellegi telefonis või karta, et keegi petab sind. 

Kui mees petab mind → bye, next. Väga lihtne. Juhtub X, saagu Y. Jah, mul on valus. Jah, mul on tunded. Aga mind ei peteta ja nüüd paneme pillid kotti ja lähme laiali. 

Ja kui mees jätaks mind maha, siis ma ei võtaks seda isiklikult ja I wouldn’t question it. Mu arust tore, et ta endaga ja minuga aus oli. He is not my husband. He is not the love of my life. Olen elevil, et see inimene nüüd leida, sest ma olen vaba. Mul on nüüd aega tegeleda asjade ja inimestega, kes valivad minu. 

Kui sa kardad, et mees jätab sind maha ja sul pole kinnisvara, tööd ega raha ja sa ei saa hakkama, siis oled suhet alustanud üleüldse valest kohast. 

Siinkohal ma ei oska kaasa rääkida, mida teha, kui sul suhte alguses oli tööd ja raha ning siis ühel hetkel suhtes enam polnud. Sellise olukorra mittetekkimist tuleb ennetada. Mehel ei tohi olla lõplikult sinu üle finantsilist jõudu või kui sa talle selle “jõu” annad, siis kindlusta end, palun, abielulepinguga või kinnistusregistri kandega, mis teeb sind kinnistu pooleks omanikuks. Ära võta ka laenukohustusi, mida sa ei suudaks teoreetiliselt üksi kanda. Ära saa lapsi, keda ei suuda ise üles kasvatada vajadusel. Mehed on – paraku – liability. See pole halb. Sellega tuleb lihtsalt arvestada ja tark olla, ette mõelda ja tegutseda.

Minu tegevusplaan ärevuse lahustamiseks

Tõepoolest, ma kasutan tegusõna “lahustama”, sest ma võtan ärevust kui mingit emotsiooni, mida peab lahustama. Ärevust ei tuleks eirata, seda tuleks, jah, mõista ja siis lahustada, et ärevus ei jääks organismi kinni ega tekitaks suuremaid probleeme, nt depressiooni. Kui mul tekib ärevus – seda juhtub äärmiselt harva – läheb mul aastatega väljakujunenud plaat tööle. 

• Alkohol nulli. Kofeiin nulli. Me ei vaja praegu stimulante, mis panevad südame ja aju veel kiiremini tööle. Alkohol on depressant ja teeb kõik alati 100x hullemaks. Alkoholi tuleb tarbida vähe ja kohast, kus sa oled midagi päriselt saavutanud. Päris saavutus ei ole see, et täna on reede, veits tüütu on ja sa oled elus – vähemalt minu hinnangul. Või siis okei… üks pokaal. 

• Tohutus koguses erinevaid trenne, parimal juhul looduses. See on teaduslikult selgeks tehtud, et liikumine aitab sind maha rahustada ja su närvisüsteemi reguleerida. No hakkab kohe parem. 

• Tohutus koguses õppimist ja lugemist. Mind aitab see väga. Ma saan mõtted mujale ja liigun oma eesmärkide suunas. 

• Püüa toiduga hoida tervislikku joont. Väike treaturself olgu sinu igapäeva osa vajadusel, aga olgu see tort tervislik. Olgu need friikad isetehtud bataadifriikad. Olgu see mulisev jook kombucha jne.
  
• Terapeut, teraapiad. Leia lihtsalt sobiv. Katseta.

• Räägi tarkade lähedastega. Jah, tarkadega. Nemad oskavad sind aidata ja kuulata ning lahendusteni jõuda.
  
• Tee tööd. Ma saadan erinevatele ettevõtetele pakkumisi, vastan meilidele, mõtlen mingi tsirkuse välja või teen sotsiaalmeedias kontenti. Tunnen, et teen õiget asja ja täidan oma potentsiaali. Tunnen, et liigun oma eesmärkide suunas.
  
• Tee oma kodu ja auto korda. Kui füüsiline keskkond on puhas, siis saavad mõtted ka puhtaks.
  
• Käi meigis, ilusalongis või osta endale midagi ilusat. Sul hakkab kergem, usu mind. 

Kokkuvõtlikud mõtted, mis aitasid mul ärevust mõtestada

Ärevus on teadlikkuse puudus. Seda ütles mulle Krislin, kui ta peegeldas minu käitumist mulle. Mul on ärevus siis, kui ma ei tea vastuseid – põhjuseid või mistahes olulist informatsiooni, et analüüsida olukorra põhjust või potentsiaalset tulemit, siis ma pean selle teema kohta lugema või kellegagi rääkima. Ma hakkan kakkuma tohutus koguses TikToki ja ChatGPT-d vajadusel ja jätame kõrvale hetkel info kvaliteedi teema. Siinkohal: kui sul on kellegi isiku pärast ärevus, siis ma ei leia, et temalt peaks vastuseid nõudma. Saa oma vastused mujalt ja loe inimese käitumist. Ainsad sõnalised vastused, mida vajad kellegagi suhtes on see, mida sina elult tahad. Kui sa märkad, et teil ei ole ühised väärtused ja ta ei käitu pikka aega nii, et sa pead pidevalt enda väärtuseid ja soove maha suruma, siis see ongi juba vastus sulle seenesest. Liigu edasi. 

Kõige olulisem on õppida usaldama elu ja iseennast – mitte ilmtingimata selles järjestuses. Jällegi, Krislin ütles mulle ühel hetkel, et “universe doesn’t happen to me; it happens FOR me” – ja tema kuulis seda lausestust mingil MindValley koolitusel. Universum juhtub mitte sinuga, aga sulle. Ma loodan, et sa mõistad, mis on selle kahe lausestuse vahe. Kuigi see lausestus kipub natuke religiooni maailma, kus me anname kogu juhtumise ja vastutuse justkui kellegi teise või millegi kõrgema kätte, siis mind see lause tõesti aitas. 

Kui ma ei saa seda tööd, tulemust või mida iganes muud või läheb selle inimesega kõik rappa, siis ma tõesti usaldan universumit, et see ei pidanudki juhtuma kas praegu või mitte kunagi. Ja see on okei. Ma usaldan ennast, et olen õigel teel ja kõik, mis peab minuga juhtuma, juhtub niikuinii. Olen ka igavene optimist, et kui üks uks sulgub, siis ainult selleks, et kaks veel paremat ust saaksid avaneda.  

Ärevus on ajutine. Sa oled enne oma ärevuse üle elanud ja elad ka nüüd. Sa tegelikult ja täitsa päriselt oledki tugev inimene, sest kõik valu, mida elu on sulle ette visanud – sa oled kõigega hakkama saanud ja saad ka seekord. 

Ma ei saa kontrollida kõike, mis minuga juhtub. Ma saan vaid usaldada, et tulen kõigest välja ükskõik, mis juhtub. Olen ju siiani tulnud. 

Tervitan kõiki, kellel on ärevus. Te olete lihtsalt ühed haavatud linnupojad, kes ei taha enam haiget saada. Te olete armsad ja tublid. Te pole muutunud haiget tegevaks idioodiks, kes oma ärevust ja valu laiali pritsivad. Te teete pigem oma ajuga haiget iseendale kui kellelegi teisele. Aga ära siis tee endale ka haiget, eksju. 

PS! On suur osa hirme, mis on täiesti õigustatud ja probleeme, mis on päris, nt tervisemured ja rahaprobleemid. Nende probleemide lahendamisega ma hetkel ei tegele. Ma keskendusin alateadlikele hirmudele ja probleemidele, mis pole veel realiseerunud.

Meeldis täna teile kirjutada. Loodan, et saan hea kirjutamise rutiini sisse. Ootan veel viimase loengu ära, analüüsin õppimismahtu, koostan selle põhjalt nädalaplaani ja tõmban PT õpingutes otsad kokku ning siis tekitan selle aja, et teile kirjutada – siis juba muidugi raha eest, sest on ühed kingad…………..

Musimusimusimusi

B