Mulle on mitu inimest viimasel ajal öelnud nii koolis kui nt poes, et kuhu BSH kadunud on; meelelahutusmaastik on nii vaikne ja igav, midagi ei toimu. Inimesed lausa käivad vaatamas minu ja teiste suunamudijate storysid, et noh, kas nüüd tuleb draamat juba jälle või mitte. Mina lootsin, et enam ei tule ja kõigil on villand. Mul ei ole ülikooli kõrvalt selleks lihtsalt aega. Ma ei käi avalikel pidudel, hoian end nii eemale, et ma kuskil kedagi ei torgiks. Mu ümber on draamavabad inimesed. Mu elus on vahukommid, lillekesed, ükssarvikud ja vikerkaared. Või noh.. seda ma lootsin, sest täna hommikul potsatas mulle e-maili…. järjekordne nõudekiri