Kaks meest, kellele ma vaatan tagasi kõige suurema tänutundega

Jätame isa ja geenid kõrvale praegu. Ma tean, et inimesi huvitab kõige rohkem lugeda minu meessuhetest ja eraelust. Hüva, saate. Korraks. Aga olgu ka klikitud, sest tagasi ma end ei hoia. Ma olen valmis teile jagama täna, 18.veebruar, kes olid need kaks meest, kes mulle kõige enam elus on meelde jäänud ja kellele mõtlen tänutundega tagasi tänase päevani. Eriti just täna, sest kogu see “bsh.ee” kontseptsioon koos erinevate rubriikidega ei olnud minu välja mõeldud. Need kaks meest, kelle nimi pole kordagi meediast läbi käinud, on põhjus, miks ma olen täna siin ja miks mul üldse on blogi. Nemad panid selle mõtte mulle pähe ja aitasid teoks teha. Nad olid eelmisel aastal minu elus olulisel kohal, mõlemad puupüsti rikkad. Ja täiesti tundmatud. Kohtusime pea täpselt aasta tagasi, ühe päeva vahega, nädala pärast eelmisel aastal (kas keerulisemalt annaks sõnastada lol). Teistest meestest, kes mu elus olid, on mul tänaseks päevaks täiesti suva, sorri. Tulid-läksid, eriti midagi peale kogemuse xd juurde ei andnud. Nendele kahele mehele olen päriselt tänulik. Ma vist isegi hästi korraks võib-olla armusin ära, aga ma ei ole selles päris kindel. Ise otsustate.