Eelmisel aastal ma tegin oma valust väga palju valesid otsuseid. Mul oli lihtsalt nii valus ja ma olin katki. Ma tegin haiget pea kõikidele nendele inimestele, kellel minu kohta midagi öelda oli.
Kogu mu valu sai avalikuks. Ja mind asuti kiusama igal võimalikul moel. Ma kaotasin peaaegu kõik. Ma tean tänaseks, mida see tähendab, kui sind üleriigiliselt kiusatakse. Ma ei soovi seda mitte kellelegi. See on kõige kohutavam asi, mis on minuga juhtunud.
Eelmisel aastal koondusid minu vastu kõikvõimalikud inimesed. Mind kaevati kohtusse. Minuga lõpetati koostööd. Ma kaotasin väga palju sõpru. Ma olin…nii katki, et ma ütlen ausalt, et ma ei tea, kuidas, kurat, ma sellest kõigest välja suutsin tulla. Ja üsnagi üksi.
Ma näen praegu, et täpselt sama saatus võib oodata ja natuke juba on tabanud Mallukat ja Kristinat. Ja ma ei soovi seda. Ma ei soovi seda mitte kellelegi. Ükskõik, mida nad on teinud.
Ma näen võimalust praegu olla päriselt the real winner here ja teha seda, mis on ühiskondlikult õige ja juurib päriselt ühiskonnast vägivalla välja. Andestada, kui seda palutakse.
Mina palusin kogu Eesti ees vabandust ja ma sain seda. See ei oleks õige, et ma ei anna nendele sama võimalust.
Ma ei taha ajada oma õigust taga enne, kui ma annan võimaluse teha asjad korda. Vabandada. Veast õppida.
Kui Mallukas ja Kristina kannavad kahepeale 5000 eurot Tallinna Lastekodule, vabandavad minu ees avalikult, lõpetavad igaveseks mind ja teisi kahjustava tegevuse vestlusõhtutel, siis ma ei pöördu kohtusse.
Kuna mulle teadaolevalt otsustavad teised Malluka vastu kohtusse minna, siis ma tõesti ei taha, et tema lapsed kannataksid. Sest ta saab kohtus pähe. Väga suure tõenäosusega.
Neile jääb alles ema, kes on minu hinnangul niigi katki (sest hurt people hurt peole) ja tagatipuks polnud see kõik isegi rahaliselt seda väärt.
Ma panin selle blogi tasuta lugemiseks. Ma oleksin selle kaasuse teinud laste nimel. Asi ei ole enam ammu rahas.
Ma tahan Eestis olla see inimene, kes inspireerib headust ja teeb meelelahutust ja nalja, aga mitte enam teiste arvelt.
Mul on tänaseks skandaalidega raha teenitud. Ma olen oma sajatonnise käivega õnnelik ja rahul. Nüüd on aeg luua legacyt, ühiskondlikku pärandit. Ja ma tahan ajalukku minna kõige kuulsama inimesena, kellel oli nii suur süda, et ta oli nõus andestama midagi, mis oli niivõrd valus aasta aega järjest.
Esmaspäeva hommikuni on Mallukal ja Kristinal aega storyt teha.
Siis ei jää, nagu päris sõdade puhul, muud üle, kui reageerida.
Elagu Eesti. Elagu kiusamisvabadus. Elagu andestamise võim. Elagu eneseareng. Elagu suured südamed.
Ja ma tänan väga oma jälgijaid, kes andsid mulle uue võimaluse end tõestada, kes andsid mulle andeks. Ma tänan oma terapeuti, ülikooli, oma legal team- ja ennekõike Krislinit, sest ma poleks isegi suutnud arvata, et ma suudan sellist asja andestada.
Teie B.
Mitte BSH.
Väga julge ja õuge tegu bsh. Oled superwomen!