Kes on Airi?
Hei-hei. Mina olen Airi. Elan Viljandis koos oma elukaaslase ja väikese kohe 4-aastaseks saava Markusega. Töötegemisega on mul selline naljakas lugu, et ma otseselt ei tunnegi, et ma teeksin tööd, kunas mu mõlemad tööd on sellised, mida mulle meeldib väga väga teha ja kui sa teed mingit asja nii, et see sulle väga väga meeldib, siis see ei tundugi nagu töö tegemisena. Hea ju saada palka selle eest. Samas, mõlemad tööd on füüsiliselt rasked, nii et päris walk in the park ei ole.
Mu tööd on väga erinevast valdkonnast. Olen eelnevalt töötanud mitmel erialal, kuid nö oma kutsumuse leidsin siis, kui mu õde käis Tartu Kutsehariduskeskuses ja õppis kokaks. Tema kool hakkas läbi saama ja ta otsustas, et läheb õpib aasta aega kondiitri sessioonõppes juurde. Samal ajal olin mina hakanud täiesti tühja koha pealt küpsetama ja tegin küpsetisi oma töökaaslastele, sõpradele, sugulastele. Kui õde ütles mulle et ta läheb õpib kondiitriks just sessioonõppes (mis tähendab seda et sa ei pea iga päev kohal käima vaid teatud aegadel, põhirõhk on ise õppimisel ja praktikal), siis sobis see mulle mu töö kõrvalt. Lõpetasime õega mõlemad kiitusega (nohkarid).
Juba kooli minnes oli mul selge, et ma ei hakka töötama kellegi alluvuses, vaid ma tahan hakata looma ise oma retsepte, teha oma väikest ettevõtet, käia tööl endale sobivatel kellaaegadel. Mida iganes, peaasi et ma ei peaks kuskil ühte ja sama asja iga päev hommikust õhtuni tegema. Nii läkski. Käisin erinevates kohtades praktikal, elasin peaaegu aastakese Tallinnas (kus töötasin taimetoidurestoranis kondiitrina, tänu millele süvenesin väga tugevalt ka taimetoidu/vegantoidu maailma ja gluteenivaba/laktoosivaba toorainega ümber käima.
Tallinnast Viljandisse tagasi kolides pidasime sõbrannaga natukene aega ka kohvikut, kuid meie teed läksid eraldi. Nüüd juba 8 aastat on mul enda ettevõtte Sweet Moments oü ehk siis eestikeelsena Magusad Hetked. Ärge laske ennast nimest eksitada, ma ei tee ainult magusaid asju vaid ka soolaseid tooteid.
Nüüd siis mu teine töö. Olen kohe 9.aasta järjest ehk siis Viljandisse tagasi kolimisest saadik olnud ka Viljandi MyFitnessis rühmatreener. See on nüüd see moment, kus mul jumala iga kord on natuke veider, kui keegi küsib mu käest, mis tööd sa teed. Siis mõtlen, et kas ütlen et olen ettevõtja ja vean oma väikest kondiitriäri või ütlen, et olen rühmatreener. Enamus korrad aga siiski ütlen et kondiiter ja treener ja siis seletan tausta. Tundub täiesti veider kombo ja nii vastandlikud asjad mida teha. Kuid minu jaoks need kaks tööd tasakaalustavad teineteist ja ma vist ei oskakski nii olla, kui mul oleks ainult üks töö neist kahest.
Sport olnud mu jaoks tähtis juba 1. klassist alates. Mulle on antud hea jooksujalg ja vastupidavust, nii et olin põhikooli ajal hästi tugev jooksja nii krossijooksus kui ka sprindis. Osalesin üle Eesti erinevatel võistlustel. Mingi hetk peale põhikooli tekkis paus sporditegemisse. Uuesti hakkasin ennast nö liigutama siis, kui Viljandisse tekkis uus spordiklubi (MyFitnessi eelkäija). Hakkasin käima rühmatreeningutes ja sellest tekkis omaette sõltuvus. Mul polnud probleemi iga päev mitu trenni teha. Keha muutus järjest tugevamaks ja harjutused tehniliselt selgeks. Kui ma Tallinnast tagasi Viljandisse kolisin, siis MyFitnessi toonane juhataja kutsus mind jutuajamisele, et ma olen talle silma jäänud ja et kas ma ei tahaks läbida mõned koolitused ja neile tööle tulla. Ma isegi vist ei kaalunud seda pikalt, vaid suht ruttu ütlesin jaa. Nii ma siis läbisin palju erinevaid koolitusi ja siin ma nüüd olen. Mu enda lemmikud rühmatrennid on Bodypump ja seejärel kohe hiit ja strongbody. Mulle meeldib enda tahtejõudu proovile panna ja suht tihti teen 60-minutilisi kiireid trepikõnde stairmasteril. Trepid meeldivad mulle nii väga, et olen 10.a järjest võitnud Viljandi trepimäe jooksu (okei okei, 9.a, sest koroona tõttu jäi üks aasta võistlus toimumata ja eelmine aasta olin juba hmm veterani võistlusklassis ja võitsin selle).
Kui kondiitritöö on rahulik töö ja vaikne nö nokitsemine, siis rühmatreeneri töös saan endast välja elada energiat, mida mul ikka palju palju jagub. Jutustada/õpetada mulle meeldib, nii et panustan nüüd siis oma energiat ka siia Brigitte blogisse retseptide näol. Ma valetaksin, kui ütleksin, et ma ei söö eriti magusat. Ma olen üks suurim magusasöödik üldse, aga kunas mu mõlemad tööd on füüsiliselt rasked ja kaloreid ikka kulub päeva jooksul, siis võin endale ka rohkem maiustamist lubada. Muidugi on ka mu toitumine päeva lõikes tervislik ikkagi. Ja tänu sellele, et tahan ise rohkem maiustada, ma kas mõtlen ise uusi retsepte välja või siis muudan juba olemasolevad retseptid vähema rasvasisaldusega/vähema suhkrusisaldusega retseptideks. Kunas on ka palju kliente erinevate toidutalumatustega/toidueelistustega, siis teen ka laktoosivabu/ gluteenivabu /munavabu/ suhkruvabu/ valgurikkaid/veganküpsetisi.