Tänaseks magustoiduks kirjutan teile loo elust enesest, mil saab taas kohe alguseks öelda ühe hea tsitaadi: “Tulete tugevamatena välja”. Sellist lugu juhtub õnneks või kahjuks paljudega. Mõnega mitu korda elu jooksul. Kes on süüdi? Kõik ja mitte keegi, sest süüdlaseid otsustab kohus, aga kõige enam süüdi tehakse ikkagi vallaline naine, kes läks peret lõhkuma. Kindlasti ei olnud süüdi mees. Tema rebiti oma toimiva suhte juurest ära ning ta tegelikult üldse ei tahtnud kellegi teisega algusest peale midagi. Kui ta mulle nii väitis ja tagatipuks ühist tulevikkugi (sh lapsi) nägi, siis tehti mulle hiljem selgeks, kuidas nägin seda ilmselt unes. Reisile viis ta mu (ja ostis piletid) üldse kogemata, niisamuti linade vahele. Aga me ei alusta ometi muinasjuttu ju lõpust…