Oke, selles mõttes, et pealkiri on pisut üledramatiseeritud, sest tegelikult parim asi normaalse inimese elus oleks (möödunud sügisel) olnud näiteks eluarmastus leida ja miljon eurot, pidev päikesepaiste, terve perekond ja rõõmsad lapsed. “Parim” ei ole see, kui kogu vabariigi erameedia nädalaid järjest su kõige süngemaid eraelulisi seiklusi jagab ja sinu ning teiste kannatuste pealt teenib, sest su endised sõbrannad ei pidanud viisakaks suud pidada. Hüva. Pole oluline enam lahata seda ja meelde tuletada, aga ma tahan jagada, mida ma sellest kõigest õppisin ja miks see kõik mulle tegelikult parim oli. Ma ei saaks ju olevikku analüüsida kaasamata minevikku. Olen piisavalt eemal olnud ja saanud aega mõelda. Olen kuulanud teiste mulle oluliste inimeste arvamusi. See kõik oli parim, sest ma saavutasin enneolematu pingevabaduse, et nüüd on minu ümber ainult kõige paremad inimesed nii töiselt kui eraeluliselt. Ma ei salli hüäänidest enamgi veel muuseas hoopis teist tüüpi inimesi. Kohe räägin, keda. Usun, et ka sina saad teha oma elu ja lähedaste üle kvaliteedikontrolli peale mu loo lugemist.